Koondama teavet, mis aitab vastata teekonna jooksul tekkivatele küsimustele, suunab õigetele infoallikatele ning aitab planeerida või vajadusel ka muuta elukorraldust.
Korraldasime küsitluse, et leida kõik teemad, probleemid ja küsimused, millele dementsusega inimesed ja lähedased vastuseid otsivad, ja teekonna probleemkohad, kus nad on hätta jäänud.
Vastustest joonistusid välja enim huvipakkuvad teemad, mis on nüüd siin Tark lähedane veebilehel lahti kirjutatud.
- Dementsusega teekonna algus
Allikas: dementsus.ee
Kui tekib mäluhäire, muu kognitiivse häire või koguni dementsuse kahtlus, on oluline pöörduda spetsialistide poole, kes saavad teha põhjaliku hindamise ja püstitada diagnoosi. Siin on mõned peamised sammud, mida võiksite järgida, kui teil või teie lähedasel tekivad sellised kahtlused:
Perearst või üldarst: Esimene samm on konsulteerida oma perearstiga või tervisekeskuses töötava üldarstiga. Nad kuulavad ära kaebused ja viivad läbi terviseseisundi esmase hindamise. Perearst saab välistada ka muud meditsiinilised põhjused, mis võivad põhjustada mälu või muude kognitiivsete võimekuste probleeme.
Neuroloog: Kui kahtlus dementsuse suhtes püsib, võib perearst suunata teid neuroloogi poole. Neuroloog on spetsialiseerunud närvisüsteemi häiretele, sealhulgas näiteks Alzheimeri tõvele, ning nad suudavad teha põhjalikuma hindamise ja vajadusel määrata täiendavaid diagnostilisi teste.
Geriaater: Kui kahtlused on seotud vanemaealiste inimestele, kellel on suur haiguskoormus, võib geriaater olla sobilik valik, sest nad on spetsialiseerunud vanemaealiste patsientide tervisele ja geriaatrilise sündroomidega tegelemisele.
Neuropsühholoog: Neuropsühholoog on spetsialist, kes tegeleb kognitiivsete häirete hindamisega ning panustab ravimeeskonnas diferentsiaaldiagnostikasse. Nad võivad kasutada erinevaid kognitiivseid teste ja muid hindamismeetodeid.
Psühhiaater: Kui dementsusega kaasnevad psühhiaatrilised probleemid nagu depressioon või ärevus, võib osutuda vajalikuks konsulteerida psühhiaatriga.
Tervishoiutöötajad peaksid oma töösse kaasama patsiendi lähedased, sest nad saavad anda väärtuslikku teavet sümptomite kulu ja muutuste kohta dementsusega inimese igapäevaelus. Dementsuse kahtluse korral on oluline täiendavalt jälgida järgmisi samme:
Hoolitse ohutuse eest: Kui kahtlustatakse dementsust, on oluline tagada dementsusega inimese ohutus kodus ja igapäevaelus. See hõlmab võimalike ohtude eemaldamist (nt teravad esemed või libedad pinnad).
Dokumenteeri sümptomeid: Hoidke märkmeid patsiendi sümptomite ja käitumise kohta, et aidata spetsialiste diagnoosi seadmisel ja sekkumiste kavandamisel.
Otsi tuge ja nõustamist: Otsige toetust kohalikelt dementsuse tugirühmadelt ja organisatsioonidelt, mis pakuvad teavet ja ressursse dementsusega seotud küsimustes.
Varajane diagnoosimine ja sekkumine võivad olla olulised dementsuse sümptomite leevendamiseks ja haiguse progresseerumise aeglustamiseks. Oluline on mitte jätta mäluhäire, kognitiivse häire või dementsuse kahtlust tähelepanuta, vaid otsida professionaalset abi ja toetust.
Dementsuse diagnoosimise kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kui tunned, et sul või su lähedasel võib olla kujunemas dementsus, kuid arst ei pööra sellele tähelepanu, võib abi olla järgnevatest soovitustest:
1. Räägi avameelselt arstiga:
Võta aega ja räägi arstiga avameelselt muredest, sümptomitest ja muutustest, mida oled märganud. Kirjelda konkreetseid näiteid.
2. Palu täiendavaid uuringuid:
Kui arst ei ole ise soovitanud täiendavaid uuringuid dementsuse hindamiseks, palu neid otse. Näiteks võivad sellised uuringud hõlmata vereanalüüse, kognitiivset testimist ja/või peaaju piltdiagnostikat.
3. Otsi teise arsti arvamust:
Kui sa ei tunne, et sinu murele on piisavalt tähelepanu pööratud, kaalu teise arsti arvamuse otsimist. Teine arst võib osutuda avatumaks ja pakkuda täiendavaid uuringuid.
4. Konsulteeri spetsialistiga otse:
Räägi dementsuse spetsialistiga otse. Arstid, nagu näiteks neuroloogid, psühhiaatrid ja geriaatrid, on spetsialiseerunud erinevat tüüpi häirete, sh dementsuse hindamisele ning neil on parem ülevaade vajalikest diagnostilistest tegevustest. Abi saab olla ka vestlusest neuropsühholoogiga.
5. Kaasa lähedased:
Kaasa teised lähedased oma murede ja tähelepanekute jagamisel. Neil võib olla täiendavat informatsiooni, mida sa ise ei pruugi märgata, ja nad võivad aidata tõstatada küsimusi arsti vastuvõtul.
6. Võta osa kogukonna tugirühmadest:
Liitu kogukonna tugirühmadega, kus saad jagada kogemusi teiste inimestega, kes on läbinud sarnaseid olukordi. Neil võib olla väärtuslikke soovitusi ja teadmisi. Tugigruppide nimekirja leiad siit.
Oluline on märkida, et diagnoosimine võib olla keeruline protsess ning dementsuse võimalikult varajaseks avastamiseks võib osutuda vajalikuks mitmete spetsialistide kaasamine. Ära kõhkle nõuda täiendavaid uuringuid ja otsida professionaalset abi, et saada täpsemat teavet ja algatada raviteekond.
Dementsuse kulu mõjutamine või aeglustamine on väljakutse, kuna paljud dementsuse vormid, nagu Alzheimeri tõbi, on progresseeruvad ja neile ei ole ravi. Siiski võivad teatud tegevused aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada dementsusega inimese elukvaliteeti. Siin on mõned soovitused:
1. Kehaline (füüsiline) aktiivsus: Regulaarne kehaline aktiivsus on seotud parema ajutalitlusega ning võib aeglustada dementsuse progresseerumist. See võib hõlmata näiteks jalutuskäike, jalgrattasõitu, ujumist või rühmatreeninguid.
2. Kognitiivne stimulatsioon: Näiteks mõistatused, mälumängud ja muud kognitiivsed harjutused stimuleerivad mõtlemist ja mälu.
3. Tervislik toitumine: Tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine on organismile (sh ajule) kasulik. Loe ülevaadet ja soovitusi leheküljelt https://dementsus.ee/toitumine/ ja www.toitumine.ee
4. Sotsiaalne suhtlus: Suhtlus aitab toetada vaimset tervist. Inimesed, kes on sotsiaalselt aktiivsed, võivad dementsuse sümptomitega igapäevaelus paremini toime tulla.
5. Unerežiim: Hea uni on oluline mitte ainult aju, vaid kogu organismi tervisele. Regulaarne unerežiim ja piisav uni võivad aidata leevendada dementsuse sümptomeid ning ennetada nende enneaegset halvenemist. Loe lähemalt siit: https://dementsus.ee/unehaire-dementsuse-pohjus-voi-tagajarg/
6. Mõjutatavad riskifaktorid: Teatud terviseprobleemid, nagu diabeet, kõrge vererõhk ja hüperkolesteroleemia, võivad suurendada dementsuse riski. Nende riskifaktorite kontrollimine on oluline haiguse kulu mõjutamisel.
7. Ravimid: Mõned ravimid võivad mõjutada mälu või muid ajufunktsioone. Oluline on hoida ravimite jälgimist ja konsulteerida arstiga, kui tekib kahtlus, et mõni ravim võib negatiivselt mõjutada aju tervist.
8. Emotsionaalne tugi: Toetav emotsionaalne keskkond ja peretoetus võivad mängida olulist rolli dementsusega inimese heaolus.
9. Kahjulike harjumuste (alkoholi tarvitamise, suitsetamise) piiramine langetab samuti kognitiivsete häirete süvenemise riski.
Kõige olulisem on meeles pidada, et igal inimesel on ainulaadne olukord, ja seetõttu on oluline konsulteerida arstiga, et välja töötada individuaalne lähenemine. Arst saab anda nõu, milliseid meetmeid võtta, et aeglustada dementsuse kulgu ja parandada elukvaliteeti.
Loe lähemalt siit: Dementsuse riskitegurid ja ennetus
Dementsuse diagnoosimise järgselt on oluline tagada dementsusega inimese ja tema lähedaste heaolu ja korraldada olemasolevat ja tulevast elu. Siin on mõned olulised teemad, millele tähelepanu pöörata:
1. Arsti konsultatsioon ja raviplaani loomine:
– Konsulteerige arstiga, et saada teada täpne diagnoos ja rääkida ravivõimalustest või toetavatest tegevustest.
– Arutage arstiga raviplaani, sealhulgas ravimite, teraapiate, abivahendite ja muude võimaluste üle igapäevaelu ja heaolu toetamisel.
2. Õiguslikud küsimused:
– Olge lähedasena toeks volituste kirjapanekul tervisealaste küsimuste lahendamiseks, et määrata kindlaks, kes teeb otsuseid, kui patsient ei saa seda enam ise teha.
– Arutage pärandiküsimusi, et kindlustada vara jagunemine vastavalt patsiendi soovidele.
3. Finantsküsimused:
– Korraldage volitus finants- ja varalaasteks asjadeks, et tagada, et keegi saaks hallata patsiendi rahalisi küsimusi.
– Analüüsige pere eelarvet ja seadke limiidid, et hoida kulud kontrolli all.
4. Elukoha küsimused:
– Mõelge, kas kodus hooldamine on võimalik või kas on vaja leida sobiv hooldusasutus.
– Tutvuge elukoha kohandamise võimalustega, et tagada ohutu ja toetav füüsiline keskkond. Loe lähemalt: https://dementsus.ee/kodu-kohandamine/
5. Sotsiaalne tugi:
– Registreeruge kohalike tugirühmade liikmeks, et saada emotsionaalset tuge ja jagada kogemusi teiste dementsusega inimeste peredega.
– Otsige professionaalset nõustamist, et saada juhiseid, kuidas toime tulla diagnoosiga seotud emotsionaalsete väljakutsetega.
6. Päevakava ja struktuur:
– Looge päevakava, mis võib aidata dementsusega inimesel ja teil endil igapäevaeluga paremini toime tulla.
– Kaaluge päevakeskuse või muu päevahoolduse teenuste kasutamist. Võimaluste osas saate infot elukohajärgsest omavalitsusest.
7. Suhtlus spetsialistidega:
– Looge tihedad suhted tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et tagada parim võimalik hool ja tugi.
On oluline mõista, et dementsus mõjutab igat inimest individuaalselt, seega võib vaja minna spetsiifilisemaid meetmeid vastavalt patsiendi vajadustele ja olukorrale. Pöörduge tervishoiuprofessionaalide, sotsiaaltöötajate ja muude ekspertide poole, et saada kohandatud nõuandeid ja abi.
Dementsus on aju talitlushäire, mis mõjutab inimese mälu, mõtlemist, käitumist ja võimet igapäevaseid tegevusi läbi viia. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ning nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Siin on mõned levinumad haigused, millega kaasneb dementsus:
1. Alzheimeri tõbi (AD): Alzheimeri tõbi on kõige levinum pöördumatu dementsuse vorm, moodustades umbes 60-70% kõigist dementsuse juhtudest. See põhjustab progresseeruvat kognitiivset langust, sealhulgas mälukaotust ja probleeme igapäevategevuste elluviimisel.
2. Vaskulaarne dementsus: See dementsuse vorm on tingitud aju veresoonte probleemidest, näiteks ajusisene verejooks või väikeste veresoonte ummistus. Vaskulaarne dementsus võib välja kujuneda ka pika aja jooksul olemasolevate, kuid ravimata südame- ja veresoonkonnahäirete, näiteks kõrgvererõhktõve ja/või diabeedi taustal. Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt aju piirkondadest, mis on kahjustatud.
3. Parkinsoni tõve dementsus (PDD): Parkinsoni tõve hilisemates staadiumides võivad tekkida kognitiivsed häired, mis sarnanevad Lewy kehakeste dementsusega. Need võivad hõlmata lisaks Parkinsoni tõvele iseloomulike liigutushäiretele ka mälu- ja tähelepanuhäireid, mõtlemis- ja tegevuskiiruse langust ning probleeme tegevuste planeerimise ja nende sihipärase elluviimisega.
4. Lewy kehakeste dementsus (LBD): LBD on dementsuse vorm, millel on sarnased motoorseid sümptomid Parkinsoni tõvega, nagu lihasjäikus ja tasakaaluprobleemid. Sellega võivad kaasneda ka kognitiivsed probleemid ja visuaalsed hallutsinatsioonid.
5. Frontotemporaalne dementsus (FTD): FTD hõlmab mitmeid dementsuse alatüüpe, millel on erinevad sümptomid, kuid mis kõik mõjutavad peaaju esiosa (frontaalseid piirkondi) Sedalaadi haigustega võivad kaasneda käitumuslikud, emotsionaalsed ja kognitiivsed sümptomid.
6. Segavormid: Mõnel inimesel võib esineda mitme dementsuse vormi sümptomeid samaaegselt, sellisel juhul nimetatakse dementsust segavormiks. Näiteks Alzheimeri tõbi ja vaskulaarne dementsus võivad esineda koos.
Iga dementsuse vormil on omad eripärad, ja diagnoosimine põhineb sümptomitel, meditsiinilistel testidel ja kuvamisvahendite kasutamisel. Ravi ja hooldus võivad varieeruda sõltuvalt konkreetsest dementsuse tüübist, seega on oluline teha õige diagnoos ja kohandada hooldusplaan vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele.
Loe lähemalt:
Jah, oluline on eristada dementsuse erinevaid vorme – seda mitmel olulisel põhjusel:
- Õige ravi ja hooldus: Erinevate dementsuse vormide raviviisid võivad varieeruda. Näiteks mõned ravimid, mis võivad olla efektiivsed Alzheimeri tõve korral, ei pruugi olla sama tõhusad teiste dementsuse vormide puhul. Seega on täpne diagnoos oluline, et alustada sobivaid ravi ja/või hooldusalaseid sekkumisi.
- Sümptomite haldamine: Erinevatel dementsuse vormidel võivad olla erinevad sümptomid ja käitumuslikud muutused. Teades konkreetset dementsuse tüüpi, on võimalik paremini hinnata ja hallata nende konkreetseid sümptomeid. See võimaldab tõhusamat sümptomaatilist ravi ja käitumisstrateegiate kohandamist.
- Haiguse prognoos: Mõned dementsuse vormid võivad progresseeruda kiiremini kui teised. Teades, millise täpse diagnoosiga on tegemist, võib aidata perel ja spetsialistidel paremini mõista haiguse kulgu ja prognoosi ning planeerida tulevikku.
- Pärilikkuse mõju: Mõned dementsuse vormid võivad olla pärilikud või seotud geenimutatsioonidega. Seetõttu võib perekondliku ajaloo ja geneetilise nõustamise osas olla oluline eristada, millist tüüpi dementsus on diagnoositud.
- Teadusuuringud, sh kliinilised uuringud: Erinevad dementsuse tüübid võivad olla seotud erinevate patoloogiliste mehhanismidega. Seetõttu on täpse diagnoosi abil võimalik suunata teadusuuringuid ja kliinilisi uuringuid konkreetsetele haigustele, mis võivad aidata arendada uusi ravimeetodeid ja paremaid diagnostilisi vahendeid.
- Dementsusega inimese ja tema pere toetamine: Iga dementsuse vorm võib mõjutada inimesi ja nende peresid erinevalt. Teades konkreetset diagnoosi, saavad spetsialistid ja tugigrupid pakkuda kohandatud tuge ja nõustamist.
Kokkuvõttes on dementsuse erinevate vormide õige diagnoosimine oluline, et tagada parim võimalik toetus dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele. Täpne diagnoos võimaldab tõhusamat ravi, sümptomite haldamist ja elukvaliteedi võimalikult kõrgel tasemel säilitamist.
Dementsus on aju talitlushäire, mis mõjutab inimese mälu, mõtlemist, käitumist ja võimet igapäevaseid tegevusi läbi viia. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ning nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa.
Üldjuhul on see pöördumatu ajuhaigus, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis võivad kiire ja õigeaegse ravi korral osaliselt või täielikult taanduda. Vaata pöörduvad dementsusündroomid.
Dementsuse vormid võivad erineda nende ravitavuse osas. Mõned dementsuse tüübid on ravitavad, kuna nende sümptomeid ja progresseerumist on võimalik mõjutada, samas kui teised, nagu Alzheimeri tõbi, ei ole praeguseks ravitavad. Siin on mõned dementsuse tüübid ja nende ravivõimalused:
- Ravitavad dementsuse tüübid:
a. Vaskulaarne dementsus: Vaskulaarset dementsust võib ravida selle aluseks oleva vaskulaarse haiguse kontrolli all hoidmisega. See võib hõlmata vererõhu ja kolesteroolitaseme haldamist ning muude südame-veresoonkonna probleemide ravi. Ennetavad meetmed, nagu tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus, võivad aidata haiguse progresseerumist aeglustada.
b. Mõned põhihaigustega seotud dementsused: Mõned dementsuse tüübid, mis on põhjustatud aluseks olevatest põhihaigustest, nagu hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus), vitamiinipuudus või hüdrotseefalus (ajurõhu suurenemine), võivad olla ravitavad, kui neid seisundeid põhjustavaid haiguseid ravitakse asjakohaselt.
- Ravimid sümptomite leevendamiseks:
Alzheimeri tõbi: Kuigi Alzheimeri tõbi ei ole praegu ravitav, on olemas ravimeid, mis võivad osade inimeste puhul ajutiselt leevendada sümptomeid ja parandada elukvaliteeti. Need ravimid võivad mõjutada mälu, kognitiivseid funktsioone ja seeläbi ka võimet viia ellu igapäevaseid toiminguid.
Lewy kehakeste dementsus ja Parkinsoni tõve dementsus: Teatud ravimid võivad aidata hallutsinatsioonide ja motoorsete sümptomite kontrolli all hoidmisel.
Käitumuslikud ja psühholoogilised ravimeetodid: Psühhoteraapia ja nõustamine võivad olla kasulikud dementsuse sümptomite haldamisel, eriti käitumuslike probleemide, ärevuse ja depressiooni korral.
Eluviisidealased muutused: Tervislik eluviis, sealhulgas tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus ja vaimne stimulatsioon ning korrapärane unerežiim, võib aidata aeglustada dementsuse progresseerumist ja parandada elukvaliteeti.
On oluline märkida, et dementsuse ravi on sageli sümptomaatiline ja suunatud sellele, kuidas parandada patsiendi elukvaliteeti ja toetada nende igapäevaelu. Ennetamine ja varajane diagnoosimine on siiski olulised, et minimeerida haiguse progresseerumist ja leida sobivad ravivõimalused. Individuaalne raviplaan ja hooldusplaan sõltuvad konkreetsest dementsuse tüübist ja patsiendi individuaalsetest vajadustest. Patsientide ja nende perede koostöö spetsialistidega on võtmetähtsusega parima hoolduse ja toe saamiseks.
- Diagnoositud dementsus
Dementsuse diagnoosimine võib põhjustada mitmeid emotsionaalseid ja praktilisi väljakutseid nii diagnoositud inimesele kui ka tema lähedastele. Siin on mõned muutused, millele võib valmistuda pärast dementsuse diagnoosi ning mõned viisid, kuidas nendega toime tulla:
1. Emotsionaalsed muutused:
– *Šokk ja lein:* Diagnoos võib põhjustada alguses šokki ja leina nii diagnoositud inimesele kui ka tema lähedastele. On oluline lubada endal tunda ja väljendada emotsioone.
– *Hirm ja ärevus:* Dementsuse diagnoos võib tekitada hirmu ja ärevust tuleviku ebaselguse tõttu. Toetage lähedasena diagnoositud inimest, olge avatud suhtluses ja otsige koos võimalusi ärevuse leevendamiseks.
– *Võimalik eitamine:* Mõned inimesed võivad diagnoosi alguses eitada või keelduda sellega tegelemast. Olge lähedasena kannatlik ja pakkuge tuge, kuid ärge suruge liiga palju.
2. Muutused igapäevaelus:
– *Muutused igapäevatoimingutes:* Dementsus võib mõjutada inimese võimet teha igapäevaseid toiminguid nagu söömine, riietumine ja enesehügieen. Valmistuge lähedasena selleks, et teatud ülesannete täitmine võib nõuda rohkem teie abi.
– *Hoolduskoormuse suurenemine:* Lähedased, kes hoolitsevad dementsusega inimese eest, võivad kogeda suurenenud hoolduskoormust. Mõelge koos perekonna ja sõpradega, kuidas jagada hooldusvastutust ning kaaluge professionaalse abi kaasamist, kui see osutub vajalikuks.
3. Sotsiaalsed muutused:
– *Sotsiaalse isolatsiooni risk:* Dementsus võib viia sotsiaalse isoleerituseni. Teadvustage lähedasena seda riski ning püüdke luua sotsiaalseid võimalusi, mis toetavad dementsusega inimest.
– *Suhtlemisoskuste muutused:* Dementsus võib mõjutada suhtlemisoskusi. Olge valmis kohanema uute suhtlemisviiside ja -strateegiatega, et säilitada tugev side dementsusega inimesega.
4. Õiguslikud ja praktilised kaalutlused:
– *Õiguslikud küsimused:* Kaaluge õiguslike dokumentide koostamist, näiteks volikirju ja patsienditestamenti, et tagada diagnoositud inimese soovidele vastav tulevik.
– *Finantsplaneerimine:* Mõelge finantsplaneerimisele ja uurige, millised ressursid ja toetused on kättesaadavad (näiteks kohalikus omalitsuses, Sotsiaalkindlustusametis). Finantsküsimustega tegelemine varakult võib leevendada hilisemaid murekohti.
5. Enesehooldus:
– *Lähedaste enesehooldus:* Lähedased, kes hoolitsevad dementsusega inimese eest, peavad samuti hoolitsema enda füüsilise ja vaimse tervise eest. Otsige tuge, ärge häbenege pakutud abi vastu võtmast ja võimalusel võtke regulaarselt aeg iseendale.
On oluline mõista, et dementsuse diagnoosiga kaasneb mitmeid väljakutseid, kuid see ei tähenda, et elu lõppeb. Toetus, teadmised ja valmisolek kohaneda võivad aidata pakkuda parimat võimalikku elukvaliteeti nii diagnoositud inimeselekui ka tema lähedastele. Professionaalne nõustamine ja tugigrupid võivad olla väärtuslikud ressursid sel raskel teekonnal.
Tutvu lähemalt dementsuse sümptomite ja staadiumitega siin.
Mõistmiseks ja paremaks toetamiseks dementsusega inimese vajaduste, käitumise ja muutuste mõistmiseks on oluline arendada empaatiat, teadmisi ja oskusi. Siin on mõned näpunäited:
1. Õppige dementsust tundma:
– Mõistmise aluseks on dementsuse põhjalik mõistmine. Uurige haiguse olemust, progresseerumist ja selle mõju inimesele. Teadmised aitavad teil mõista, miks teatud muutused toimuvad.
2. Suhelge ja kuulake:
– Looge avatud ja hooliv suhtlus dementsusega inimesega. Kuulake nende sõnu, aga ka märke, mis võivad viidata nende vajadustele või emotsionaalsele seisundile. Mõistmine algab märkamisest ja kuulamisest.
3. Märgake probleemset käitumist
– Dementsusega võivad kaasneda käitumuslikud probleemid, näiteks ringiuitamine, asjade peitmine, avalikus kohas mittekõlbeline käitumine ja muu. Kui dementsusega inimene käitub teie silmis ebatavaliselt, püüdke tuvastada sellise käitumise tagamaad. Võimalik, et neil on valu, segadus, hirm või mõni muu vajadus, mida nad ei suuda teistmoodi väljendada. Pidage vajadusel nõu pere- või eriarstiga.
4. Tunnustage minevikukogemusi:
– Arvestage dementsusega inimese minevikukogemustega ja eluloo mõjuga nende käitumisele. See aitab teil paremini mõista nende isiksust, eelistusi ja harjumusi.
5. Olge kannatlik:
– Dementsusega inimene võib vajada rohkem aega arusaamiseks, vastuste andmiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Olge kannatlik ja andke neile aega.
6. Vaadake maailma nende silmade läbi:
– Proovige mõista, kuidas dementsusega inimene võib maailma tajuda. Nad võivad näha või tajuda asju teisiti, seega on oluline kohaneda nende reaalsusega.
7. Tuvastage ja rahustage ärevust:
– Püüdke mõista, et dementsusega inimene võib kogeda ärevust. Tuvastage selle põhjused ja proovige neid rahustada. Rutiin, tuttavad esemed või rahustavad sõnad võivad aidata.
8. Toetage füüsilist aktiivsust:
– Füüsilisel aktiivsusel on positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Julgustage dementsusega inimest osalema kerges füüsilises tegevuses vastavalt nende võimetele.
9. Rakendage struktuuri ja rutiini:
– Looge struktureeritud keskkond ja rutiin, kuna see võib pakkuda turvalisust ja orientatsiooni. Selged päevakavad ja korduvad rutiinid võivad vähendada segadust.
10. Otsige tuge ja nõustamist:
– Kui tunnete end segaduses või kui vajate abi dementsusega inimese hooldamisel, otsige nõustamist professionaalidelt, tugirühmadelt või spetsialiseeritud organisatsioonidelt.
Mõistmine eeldab pidevat õppimist ja kohanemist, kuna dementsus võib mõjutada inimesi erinevalt. Püüdke säilitada positiivne suhtumine ja hinnake neid hetki, kus suudate luua positiivseid ja mõtestatud ühendusi dementsusega inimesega.
Dementsusega inimese võimalikult pikaajalise iseseisva toimetuleku tagamiseks kodus on vaja kaaluda mitmeid olulisi aspekte ja võtta vastu strateegilisi otsuseid. Järgnevad on mõned olulised kaalutlused:
1. Keskkonna kohandamine:
Looge turvaline ja toetav elukeskkond. See hõlmab kodu kohandamist dementsusega inimese vajadustele, nagu näiteks eemaldades takistusi, märgistades olulisi alasid ja paigutades esemed nii, et need oleksid kergesti leitavad.
2. Sobiv hooldajate võrgustik:
Looge tugivõrgustik, kaasates pereliikmeid, sõpru ja professionaale. Jagatud hoolduskohustus võib leevendada koormust ja pakkuda vajalikku toetust.
3. Tervise jälgimine:
Jälgige dementsusega inimese tervist. Hoidke ühendust tervishoiutöötajatega, et tagada vajalik meditsiiniline jälgimine ning ravi. Regulaarsed tervisekontrollid võivad aidata ennetada või juhtida tähelepanu terviseprobleemidele.
4. Toitumine ja vedelikutarbimine:
Veendu, et dementsusega inimene saab tervisliku toidu ja piisavalt vedelikku. Võib olla kasulik luua regulaarne toidugraafik ja pakkuda toitu, mis on kergesti söödav ja tervislik.
5. Regulaarne füüsiline aktiivsus:
Toeta aktiivset eluviisi vastavalt dementsusega inimese võimekustele. Lihtsad harjutused ja looduses liikumine võivad aidata säilitada nii füüsilist tervist, parandada vereringet kui ka ennetada rahutust ja muid käitumuslikke probleeme.
6. Sotsiaalne aktiivsus:
Hoidke ühendust pere sotsiaalse võrgustikuga. Sotsiaalne suhtlus, tegevused ja vestlused võivad aidata dementsusega inimesel säilitada vaimset aktiivsust ja väärikust.
7. Kognitiivsed harjutused:
Lisa igapäevastesse tegevustesse kognitiivsed harjutused. Need võivad hõlmata mälumänge, puslesid või muud liiki mõistatuste lahendamist, et stimuleerida vaimset aktiivsust. Kaasa dementsusega inimeste igapäevastesse tegevustesse.
8. Raviskeemi haldamine:
Kui dementsusega inimene kasutab ravimeid, tagage nende õigeaegne ja täpne annustamine. Korralik ravimite haldamine võib aidata kontrollida sümptomeid ja parandada üldist heaolu.
9. Jälgige ohutust:
Hinnake kodu ohutust regulaarselt, vältides potentsiaalseid ohuallikaid nagu äärmuslikud temperatuurid, teravad esemed või libedad pinnad.
10. Planeerige tulevikku:
Koostage tulevikuplaan, sealhulgas kuidas toime tulla haiguse progresseerumisega ja millist tüüpi abi võib tulevikus vaja olla. See hõlmab ka õiguslike dokumentide, nagu eeltestamendi ja volituste, koostamist.
Iga dementsusega inimene on ainulaadne, seega on oluline kohandada hooldust vastavalt individuaalsetele vajadustele ja jälgida nende muutumist aja jooksul. Vajadusel otsige professionaalset nõustamist ja toetust.
Dementsusega inimese lähedase hooldamine võib kaasa tuua mitmeid rolle ja kohustusi, kuna dementsus mõjutab inimese võimet iseseisvalt toime tulla. Mõned peamised rollid ja kohustused, mis võivad lähedasel tekkida, hõlmavad järgmist:
1. Hooldaja roll:
Hooldaja üks peamisi rolle on toetada inimeste igapäevaseid vajadusi. See hõlmab toitumise jälgimist, isikliku hügieeni tagamist, riietumisel abistamist ja muude igapäevatoimingute toetamist.
2. Tervise jälgimine
Lähedane võib olla kaasatud dementsusega inimese tervise toetamisse. See hõlmab näiteks raviskeemist kinnipidamise jälgimist ja tagamist, et meditsiinilised juhised ja kohtumised tervishoiuspetsialistidega oleksid täidetud.
3. Emotsionaalne toetus:
Dementsusega inimese lähedane mängib olulist rolli emotsionaalse toetuse pakkumisel. Dementsus võib põhjustada segadust, hirmu ja ärevust, nii et lähedase roll on olla toetav ja mõistev.
4. Suhtlus:
Suhtlemine dementsusega inimesega võib olla väljakutse, kuna tema kognitiivsed võimed muutuvad. Lähedane peab õppima erinevaid suhtlusstrateegiaid ja olema kannatlik ning kaastundlik.
5. Turvalisuse tagamine:
Dementsus võib suurendada inimese kalduvust eksida või sattuda ohtlikesse olukordadesse. Lähedane peab tarvidusele võtma meetmeid, et tagada dementsusega inimese turvalisus.
6. Õiguste esindamine:
Lähedane võib olla kaasatud dementsusega inimese õiguste esindamisse ja huvide kaitsesse, näiteks õiguslike dokumentide (nt volikiri, eeltestament) ettevalmistusel ja nende huvides otsuste tegemisel.
7. Koostöö spetsialistidega:
Lähedane töötab koos tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidega, et tagada parim võimalik toetus dementsusega inimesele.
Need rollid ja kohustused võivad olla füüsiliselt ja emotsionaalselt nõudvad. Lähedaste jaoks on oluline leida toetust, võtta aega enda eest hoolitsemiseks ning otsida abi professionaalsetelt hooldusallikatelt ja tugirühmadelt.
Omastehooldaja rolliga toimetulek, eriti ootamatu ja soovimatu olukorra puhul, on väljakutseterohke. See võib endaga kaasa tuua keerulisi emotsioone ja suurt vaimset ja füüsilist koormust ning tekitada erinevaid tundeid, nagu näiteks kohuse-, pinge- ja üksildustunne. Kui olukord sunnib omastehooldajat tegutsema, kus puuduvad alternatiivid, tekitab see raskusi. Allpool on mõned soovitused oma toimetuleku toetamiseks:
1. Otsi esmast toetust oma lähiringist
Ära karda paluda abi ja toetust. Räägi lähedastega oma olukorrast.
2. Sea piirid ja võta aega enda jaoks:
Sea selged piirid oma hoolduskoormusele ja püüa leida aega enda jaoks. Toeta oma vaimset ja füüsilist tervist, sest see on oluline, et olla võimeline jätkama hooldajana.
3. Õpi stressijuhtimistehnikaid:
Õpi tundma stressijuhtimistehnikaid, nagu meditatsioon, sügav hingamine või lihtsalt lühikesed pausid. See võib aidata sul leevendada pinget ja säilitada emotsionaalset tasakaalu.
4. Jaga oma tundeid
Ära hoia oma tundeid endale. Räägi avameelselt lähedastega, sõpradega või professionaalidega oma emotsionaalsetest väljakutsetest. Mõnikord võib ainuüksi jagamisest olla suur abi.
6. Hangi infot ja ressursse:
Uuri välja, milliseid ressursse ja tugiteenuseid on kogukonnas saadaval. Mitmetes piirkondades on olemas organisatsioonid ja tegevused, mis pakuvad tuge omastehooldajatele.
7. Normaalne on tunda erinevaid emotsioone:
Olles omastehooldaja, võid tunda armastust ja kohustust, kuid võid tunda ka viha, frustratsiooni või kurbust. Mõista, et tunda erinevaid emotsioone on loomulik ja sa ei ole selles üksi.
8. Otsi professionaalset abi:
Kui olukord muutub liiga koormavaks, otsi professionaalset abi. Võimalik, et psühholoogiline tugi või nõustamine aitab sul toime tulla keeruliste emotsioonidega.
Mõista, et omastehooldaja roll on väljakutseid täis, kuid samas võib see olla ka täidetud armastuse ja tähtsusega. Oluline on püüda tasakaalustada oma enda vajadusi ja heaolu, et suuta pakkuda parimat võimalikku hooldust oma lähedasele.
Selle osa sees on kajastatud ka järgmiseid punkte:
- Missuguseid palliatiivse ravi alla kuuluvaid tegevusi Eestis osutatakse
- Mis tingimustel on minul või mu lähedasel õigus saada palliatiivset ravi
Palliatiivse ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti, toetada patsiente ja nende peresid ning pakkuda parimat võimalikku hoolt ja tuge raske haiguse korral. Palliatiivne ravi hõlmab erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi lähenemisi, sealhulgas sümptomaatilist ravi (valu leevendamine, iivelduse kontroll, õhupuuduse leevendamine), emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, sotsiaalset ja hingelist toetust ning abi otsuste tegemisel seoses raviga. Palliatiivset ravi võib pakkuda igas haiguse staadiumis ja igas vanuses inimestele, kellel on raske haigus, mitte ainult neile, kelle haigus on eluohtlik. Seda saab kombineerida teiste ravivõimalustega, sealhulgas haiguse ravimisega, kui see on asjakohane.
Palliatiivse ravi võimaluste kohta on võimalik uurida näiteks oma perearstilt, eriarstilt või tervishoiuasutustest. Palliatiivset ravi osutatakse näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravikeskuses. Palliatiivset ravi osutatakse seal igas vanuses inimestele (kaasa arvatud lapsed), kellel on kas krooniline, toimetulekut või elu ohtu seadev haigus, seisund või vigastus. Lähemalt saab lugeda siit.
Lisalugemist:
- https://www.pallium.ee/patsiendile
- https://www.regionaalhaigla.ee/et/palliatiivne-ravi
- https://www.sm.ee/uudised/analuus-raskel-raviteekonnal-vaja-loimida-tervishoidu-palliatiivne-ravi-ehk-ravi-vaimse
- https://haap.ee/palliatiivse-ravi-korraldus-euroopas-fookusega-vaimse-tervise-teenustele-ja-ettepanekud-eestile/
Palliatiivne ravi võib olla kasulik dementsusega inimestele ja nende lähedastele mitmel viisil:
- Sümptomite leevendamine: Dementsusega kaasnevad sageli mitmed sümptomid, sealhulgas kognitiivsed probleemid, rahutus, ärevus, meeleoluprobleemid, uneprobleemid ja käitumisraskused. Palliatiivne ravi võib aidata neid sümptomeid hallata ja pakkuda patsientidele ja nende lähedatele leevendust ja elukvaliteedi paranemist.
- Valuravi: Mõned dementsusega inimesed võivad kogeda valu ja sellega seotud liikumisraskusi. Palliatiivne ravi võib pakkuda valu leevendamiseks erinevaid meetodeid, et toetada patsientide igapäevast toimetulekut ja tõsta elukvaliteeti.
- Psühholoogiline ja emotsionaalne tugi: Dementsus võib olla nii patsientidele kui ka nende lähedastele emotsionaalselt väga raske. Palliatiivne ravi hõlmab psühholoogilist ja emotsionaalset tuge, aidates toime tulla nii haigusest kui ka hoolduskoormusest tingitud stressiga.
- Peretoetus: Palliatiivne ravi hõlmab sageli nõustamist ja tuge lähedastele, kes hoolitsevad dementsusega inimeste eest. See aitab neil paremini mõista haiguse kulgu ja õppida, kuidas pakkuda parimat võimalikku hooldust ja tuge.
- Tähendusrikkus: Palliatiivne ravi keskendub elukvaliteedi säilitamisele. See võib hõlmata tegevusi, mis võimaldavad dementsusega inimestel säilitada oma iseseisvust ja osaleda igapäevastes tegevustes nii kaua kui võimalik.
- Abi raviotsuste tegemisel: Palliatiivne ravi pakub nõustamist ja tuge raviotsuste tegemisel. See võib hõlmata küsimusi seoses sellega, millal ja millist tuge ja hooldust on kõige parem osutada, samuti kui tekivad eetilised dilemmad.
- Toetavad teenused: Palliatiivse ravi osana võivad dementsusega inimesed ja nende lähedased saada juurdepääsu erinevatele teenustele, sealhulgas koduõendusele, füsioteraapiale, logopeedilisele ravile ja muudele ressurssidele, mis aitavad neil säilitada heaolu ja elukvaliteeti.
Palliatiivse ravi eesmärk on pakkuda terviklikku hoolekogemust, mis võimaldab dementsusega inimestel ja nende lähedastel saada nii füüsilist ja vaimset tuge. See aitab neil paremini toime tulla haigusega ja saavutada parimat võimalikku elukvaliteeti.
- Hooldekodus olles
Otsus dementsusega inimese hooldekodusse elama asumise osas on keeruline ja individuaalne. See sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas dementsuse staadiumist, inimese vajadustest ja ressurssidest, perekondlikest võimalustest ning hooldaja või pereliikmete võimekusest pakkuda vajalikku hooldust ja tuge. Siin on mõned kaalutlused, mis aitavad teil mõista, millal võiks olla aeg kaaluda hooldekodusse elama asumist:
Dementsuse staadium
Oluline on arvestada dementsuse staadiumiga. Varases staadiumis võivad inimesed sageli jätkata iseseisvat elu ja elada kodus minimaalse toevajadusega. Hilisemas staadiumis võib olla vajalik järelevalve ja spetsialiseeritud hooldus, mida suudab pakkuda hoolekandeasutus.
Ohutus ja enesehool
Hinnake inimese ohutus- ja enesehooldusvõimet. Kui inimene satub sagenevalt segadusse või ei suuda enam oma igapäevaelu toiminguid (nt poeskäik, toiduvalmistamine, koristamine) ja (söömine, pesemine, tualetis käimine), iseseisvalt täide viia, võib olla vajalik professionaalne tugi.
Hoolduskoormus
Ka hooldust pakkuva inimese füüsiline ja vaimne heaolu on olulised. Kui hooldamine nõuab järjest suurenevat koormust ja mõjutab seeläbi hooleandja enda tervist ja elukvaliteeti, saate kaaluda hoolekandeasutuse poolt pakutavaid võimalusi.
Sotsiaalne tugi ja võrgustik
Hinnake inimese sotsiaalse toe ja võrgustiku ulatust ja võimekust. Kui dementsusega inimene tunneb end üksildasena või ei saa vajalikku sotsiaalset toetust (nt seepärast, et lähedased elavad kaugel või teevad täiskoormusega tööd), võib hooldekodusse elama asumine väärida kaalumist.
Majanduslikud võimalused
Hooldekodu kohatasu võib olla kulukas. Hinnake abivajaja ja tema lähivõrgustiku majanduslikke ressursse ja kulude küsimust. Vt ka Hooldereform.
Individuaalsed eelistused
Arvestage dementsusega inimese enda eelistuste ja soovidega. Mõned inimesed võivad eelistada jääda kodus elama nii kaua kui võimalik, samal ajal kui teised võivad olla valmis hooldekodusse kolima.
Elukohajärgsed hoolekandeteenused
Suhelge elukohajärgse omavalitsusega pakutavate hooldusteenuste asjus. Võimalik, et lisaks hooldekodukohale ollakse teile võimelised pakkuma ka koduhooldusteenuseid (juhul, kui hooldusvajadus ei ole väga ulatuslik).
Otsus hooldekodusse elama asumise kohta peaks olema põhjalikult kaalutletud ja põhinema seisundi, olukorra, eelistuste ja võimaluste hindamisel. Konsulteerige tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning oma elukohajärgse omavalitsusega, et saada nõu ja teavet parimate võimalike valikute kohta. Oluline on seejuures kaasata dementsusega inimese enda arvamus ja kuulata tema soove enne otsuse langetamist.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust on sõltuvalt omavalitsuse võimalustest ja vajadustest võimalik osutada ajutiselt (päevahoiuteenuse raames) või ööpäevaringselt (hooldekodus).
Rokem saab väljaspool kodu osutatavast üldhooldusteenusest lugeda sotsiaalhoolekandeseaduse 2. jaotisest.
Teenuse taotlemiseks peab inimene pöörduma elukohajärgsesse omavalitsusse. Pöörduda võivad pereliikmed, lähedased ja teised inimesed, kes on märganud inimese abivajadust. Inimesel on võimalus pöörduda omavalitsuse poole talle mugavaimal viisil, s.t. soovi võib avaldada suuliselt (vesteldes ametnikuga omavalitsuses kohapeal või telefonitsi) või kirjalikult (paberkujul või elektroonse avalduse teel). Palju kasulikku infot ning korduma kippuma küsimused on koondatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehele
Süütundega toimetulek pärast lähedase hooldekodusse elama asumist võib olla väljakutserohke, kuna see eluetapp võib olla emotsionaalselt keeruline ja kohanemine võib võtta aega. Allpool on mõned strateegiad, mis võivad aidata leevendada hooldaja süütunnet ja toetada nende heaolu:
1. Mõistmine ja enesehool
Oluline on jõuda mõistmisele, et olete teinud oma parima ja hoolite oma lähedasest. Süütunde vähendamiseks võtke aega iseenda eest hoolitsemisele, sealhulgas puhkusele, tervislikule toitumisele ja piisavale puhkusele.
2. Suhtlus ja külastused
Säilitage oma lähedasega kontakt, külastades teda mõlemale poolele sobiliku regulaarsusega ning suheldes ja veetes ühiselt aega.
3. Usaldage professionaalset abi
Hooldekodu pakub teie lähedasele professionaalset abi, mida te ise pakkuda ei saa. Pädevalt personalilt on võimalik eeldada hoolekande kõrget kvaliteeti ja ekspertteadmisi.
4. Kaasake spetsialistid
Tuge leiate psühholoogi või nõustaja poole pöördudes, kellega koos on võimalik sügavad tunded ja keerulised mõtted läbi töötada. Spetsialistid saavad pakkuda nõuandeid ja strateegiaid süütunde leevendamiseks.
5. Looge uusi rolle
Pärast lähedase kolimist hooldekodusse võib teil tekkida võimalus keskenduda teistele eluvaldkondadele ja huvidele. Looge uusi rolle, mis annavad elule täiendavaid tähendusi ja eesmärke.
6. Tugigrupid
Osalege tugigruppides, kus saate jagada kogemusi ja saada toetust teistelt, kes on läbinud sarnaseid olukordi. Tugigruppide kohta dementsusega inimeste lähedastele leiate rohkem infot siit.
7. Andestamine ja enesekaastunne
Andestage iseendale ja püüdke mõista, et olete teinud otsuse, mis oli teie lähedase ja teie enda heaolu seisukohalt sobivaim.
8. Planeerige koos tulevikku
Mõelge sellele, kuidas saate oma lähedast ka tulevikus toetada ja millised muudatused on vajalikud teie enda elus. Planeerimine aitab tulevikku vaadelda väärtuslikumalt ja tähendusrikkamalt.
Teie kui dementsusega inimese lähedase süütunde leevendamine võib nõuda aega ja enesearengut, kuid see on oluline, et saaksite oma eluga edasi minna ja jätkata oma lähedasele vajaliku toe ja armastuse jagamist.
Kui olete mures, et hoolekandeasutus ei hoolitse inimese eest tema väärikust austaval viisil, saate kaaluda järgmisi samme
1. Vestelge hoolekandeasutuse personaliga
Väljendage oma muret ja arutage, kuidas võiks olukorda paremaks muuta. Mõnikord võib probleem olla tingitud puudulikust omavahelisest suhtlusest või teadmatusest.
2. Võtke ühendust asutuse juhtkonnaga
Kui vestlus personaliga ei lahenda probleemi või kui probleemid on tõsised, saate pöörduda otse asutuse juhtkonna poole. Tavaliselt on kontaktid avalikud asutuse veebilehel. Teil on võimalus selgitada oma muresid ja ning nõuda kvaliteetsemat hooldusteenust.
3. Lugege hoolekandeasutuse kodukorda ja lepingut
Vaadake üle hoolekandeasutuse kodukord ja leping, mille olete allkirjastanud. Samuti on teil õigus näha hooldatava hooldusplaani. Need võivad sisaldada teavet hooldatava õiguste ja hoolduse nõuete kohta. Kui asutus ei täida teie hinnangul lepingus sisalduvaid sätteid, on teil võimalik sellele asutuse töötajate ja juhtkonnaga vestluses viidata.
4. Pöörduge oma elukohajärgse omavalitsuse poole
Osa hoolekandeasutustest kuuluvad kohalikule omavalitsusele, osa on aga erakätes. Hoolekandeasutuste järelevalvega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Mitmed kohalikud omavalitsused vahendavad ka juriidilist nõustamist. Kui probleemid jätkuvad, on teil võimalus pöörduda nende ametiasutuste poole, et märgukiri esitada ja probleemile abi saada.
5. Kaaluge teise hoolekandeasutuse otsimist
Kui hoolekandeasutuse probleemid ei lahene, kompromissi leida ei ole võimalik ning te ei ole olukorraga rahul, saate kaaluda teise hoolekandeasutuse otsimist, mis suudaks pakkuda dementsusega inimesele paremat hooldust ja tema väärikat kohtlemist. Meeles tuleb pidada, et kohanemine uue keskkonnaga võib olla dementusega inimese jaoks keeruline.
On oluline tagada, et hoolekandeasutuses hooldatavat inimest koheldakse väärikusega ja et tema vajadustele vastatakse. Teie järjepidevus ja pühendumine võivad aidata parandada olukorda ja tagada hooldatava heaolu.
- Praktiline
1Paigake otsingust leiad info Eesti hooldekodude, hooldekodukohtade ja pakutavate teenuste kohta ning hindade kohta. Info ajakohasuse eest vastutab iga hooldekodu iseseisvalt. Täpsema info saamiseks iga hooldekodukohta on soovituslik pöörduda otse konkreetse asutuse poole.
https://www.eesti.ee/et/asutuste-kontaktid/hoolekandeasutused/hooldekodud
Täpsema info saamiseks iga hooldekodukohta on soovituslik pöörduda otse konkreetse asutuse poole.
Vabatahtlik seltsiline pakub oma aega eakale või erivajadusega inimesele, olles talle sõbraks. Sõbraga koos saab jutustada, jagada elukogemusi, jalutada ja nautida loodust, tegeleda ühiste hobidega (nt käsitööga), külastada kauplust, raamatukogu või käia arsti juures.
Parim ravim üksilduse vastu on suhtlemine. Suhtlemine ei nõua suuri investeeringuid. Tuleb vaid inimesed omavahel kokku viia. Lahendus on vaid külaskäigu või telefonikõne kaugusel. Jututaja teeb seda. Jututajal on aega, ta sisustab selle just nii nagu suhtluspartnerile kõige enam meeldib. Lisaks sellele, et jututajad tulevad eakaga tema koju aega veetma, käivad jututajad ka hooldekodudes ning suhtlevad telefoni teel.
Dementsusega inimestele suunatud teenuste arendamiseks kohalikus omavalitsuses võib järgida mitmeid samme ja strateegiaid, mis aitavad tekitada huvi ja toetust nende teenuste loomiseks. Siin on mõned soovitused, kuidas saate kohalikku omavalitsust survestada:
1. Tõstke teadlikkust
Alustage teadlikkuse suurendamisest dementsusest ja selle mõjust kohalikule kogukonnale. Korraldage teavitusüritusi, seminare ja töötubasid, et harida kohalikke ametnikke ja kogukonnaliikmeid dementsusega seotud teemadel.
2. Kaasake kohalikud ametnikud
Kohtuge oma kohalike omavalitsuse ametnikega, samuti piirkondlike tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja teiste vanemaealistele suunatud teenuste osutajatega. Selgitage neile dementsusega seotud vajadusi ja murekohti kohalikus kogukonnas.
3. Toonitage majanduslikku kasu
Rõhutage dementsusega inimeste jaoks loodud teenuste majanduslikke eeliseid (nt koduhooldusteenuste madalam hind väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ees).
4. Vahendage andmeid ja uuringute kokkuvõtteid
Toetage oma argumente andmete ja uurimustega dementsuse mõju ja sellest tulenevate vajaduste kohta oma piirkonnas. Näidake, kuidas dementsusega seotud teenused võivad olla kulutõhusad.
5. Kaasake kogukonda
Korraldage koos kohaliku kogukonnaga toetuskampaaniaid, küsitlusi ja/või petitsioone, et koguda toetust dementsusega inimestele suunatud teenuste arendamiseks. Näidake kohalikule omavalitsusele, et kogukond seisab nende teenuste vajaduse taga.
6. Koostöö teiste organisatsioonidega
Ühendage jõud teiste kohalike organisatsioonide, näiteks huvikaitseühingute ja heategevusorganisatsioonidega, et luua ühiseid algatusi.
7. Kasutage meediat
Teavitage meediat dementsusega seotud küsimustest ja edusammudest, et avalikkus saaks rohkem teavet ja toetaks kodulähedaste teenuste arendamist.
8. Koostage konkreetsed ettepanekud
Esitage kohalikule omavalitsusele konkreetsed ettepanekud, näiteks uute teenuste loomise, dementsusega seotud koolituse pakkumise või kogukonnapõhiste tugi- ja teavitusteenuste käivitamise osas.
9. Korraldage avalikke koosolekuid
Korraldage avalikke koosolekuid ja arutelusid kohalike omavalitsuse ametnike ja kogukonnaliikmetega dementsusega seotud küsimustes. Andke inimestele võimalus oma muresid ja ideid jagada ja teha nad seeläbi kuuldavaks.
10. Olge surve avaldamisel pidev
Olge sihikindel ja jätkake survet kohaliku omavalitsuse suunas, kuni näete tulemusi ja dementsusega seotud teenuste arengut soovitud suunas.
Oluline on mõista, et dementsusega inimestele suunatud teenuste arendamine võib võtta aega, kuid kannatlikkus ja püsivus võivad tuua kaasa positiivseid muutusi kohalikus kogukonnas. Samuti on oluline kaasata teisi toetavaid organisatsioone ja kogukonnaliikmeid, et suurendada teie jõupingutuste tõhusust.
https://www.sm.ee/hooldereform
https://www.sm.ee/hooldereform-ja-pikaajaline-hooldus
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/uldhooldusreform
Hooldereform mõjutab piirkondi ja omavalitsusi mõnevõrra erinevalt. Saamaks teavet selle kohta, kuidas hooldereform kohandub just sinu elukohajärgse piirkonna ja omavalitsusega ning millised on selle mõjud kohalikele teenuseosutajatele, on kõige sobilikum rääkida oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajaga.
Artiklid:
https://www.err.ee/1608988229/chris-ellermaa-ootaks-et-hooldereformist-voidavad-koik
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120250935/chris-ellermaa-hooldereformiga-kaasnev-pohimotteline-muudatus-on-jaanud-markamata
SAADA
TEADE
Tunned, et vajad kellegi toetust ja mõistmist, kes saab aru, mida sa läbi elad? Me ei saa lahendada kõiki väljakutseid, millega sa oma lähedase eest hoolitsemisel silmitsi seisad, kuid me saame olla siin, et pakkuda sulle tuge ja mõistmist sellel keerulisel teekonnal. Me oleme siin, et sind kuulata ja aidata. Kui soovid meiega ühendust võtta, siis palun täida allolev vorm ja me vastan Sulle peagi.